ma leidsin selle lõpuks üles,
ma põgenen reaalsusest unistustesse,
põgenen vabadusse kuhu ihkan,
oma fantaasia maalima oma riiki,
ma tahan sinna kust ma enam kunagi tagasi ei tule,
unistusse kus ei ole väljapääsu reaalsusesse,
kus ei ole võimu, ahnust ega ebaõiglust,
kus on armastust, õnnelikkust ja usaldust.
Unistusi ja uskumatuid mõtteid on mul sadu isegi tuhandeid,
alati ei ole need ilusad vaid on kurvad ja pisaraid täis,
olen aru saanud, et mida edasi aeg läheb, mida vanemaks ma saan,
seda rohkem kipub minu mõtte maalima tulema reaalsus ja surma,
võimu, ahnust, kurjust, külmust ja neid kõikki ei jõuagi ära öelda,
aga kõige selle kõrvalt olen ma säilitanud oma ilusaid mõtteid,
ja ka praegugi üritan mustade pilvede alt leida päikest,
ja panna see särama. :)
Agnes Lapimaa
No comments:
Post a Comment