Mulle tundub vahest nagu kogu mu elu oleks ette kirjutatud mulle. See on nagu mäng, mängus teed asja ära ja kui sured pead sama asja uuesti tegema sama moodi nagu tegid eelmise. Mängus on sul elud, et uuesti ärgata aga päris elus sul seda võimalust ei ole. Kui sa saad surma ei ärka sa uuesti kuskil mujal sama suure ja targana. Vaid ikka alustad väiksena ja mõistmatuna, õppivana ja uuena.
Tihti peale tundub mulle, et see mida ma teen, teen ma juba mitmendat korda ja tihti peale juhtub, et need asjad mida ma teha ei taha või mida ma vihkan neid teen ma kõige rohkem. Siis tuleb mul küsimus või etteheitus, et aga ma juba tegin ju seda, miks uuesti? Sellepeale vaatadatakse minu peale muidugi negatiivselt aga mida mina sinna teah saan? Elu on täis küsimusi ja inimesel on neid kõige rohkem, kuna tema oskab neid küsida. Aga et nendele ka vastust saada pead sa arvestama, et seda sa ei pruugigi teada saada.
No comments:
Post a Comment