Imelik on vaadata kuis aeg on muutunud. Kuidas inimesed on muutunud ja kuidas me oleme muutnud oma ühiskonda. Vanemad inimesed kes on kokku jäänud algusest peale näevad enda ees iga päev uuemat elu. Tänapäeval on raske leida paare kes on algusest peale kokku jäänud ja kes kasvavad koos vanaks. Nüüd on tulnud ajad kus lapsed ja ka täiskasvanud inimesed peavad taluma lahku minekuid selleks, et leida endale uus ja siis jälle aga sellele inimesele ei tule nii kunagi võimalust vanaduses oma kaasaga tuletada vana aegu kus nad olid noored ja kuidas nende elu koos on olnud. Tulevad selle asemel valusad ja rasked saladused ja mõtted, mida me ei soovi jagada oma kallimaga kuna teame palju see talle haiget võib teha ja isegi kui see ära rääkida, kui kauaks on sellest kasu ? Mis on juhtunud nüüdis ajal, mis on nii teist moodi, et paneb meid nõnda käituma ? Kannatavad selle alla kõige rohkem ju lapsed, kas tõesti peavad nad seda taluma ainult selle pärast, et nende vanemad ei suutnud leida oma tekkinud probleemile muud lahendust. Igale probleemile on lahendus, aga alati ei pea vastu võtma lihtsama ja valuliku vaid võiks natuke mõelda ettepoole ja pingutada, pingutada kasvõi oma laste nimel ja leida sellele probleemile parem lahendus. Sellise sammuga ei tee me ainult head ise endile vaid ka tulevastele põlvedele, vanemad on siiski ju eeskujuks osaliselt oma lastele, kellele rohkem kellele vähem aga, kui suudavad teha parema ja kindlama sammu edasi meie ees käiad siis on lootust, et ka nende järglased leiavad endile parema tee. Toon väikese näidise kuidas osaliselt mina seda asja vahest näen : Perekond kus on ema, isa ja kaks väikest last. Emal või isal tekib ajapikku mingi kahtlus või mingi tegu mis muudab perekonna kaitse nõrgaks, ja kui see juhtub tulevad suuremad probleemid ja sellele järgnevad ei kuhugi viivad tülid. Üks pool annab alla ja loodab sellega, et teeb head oma lastele ning ta lahkub. Aastate pärast kui lapsed on kellegagi on jäänud väiksest peale neile silme ette see pilt, kus millegi pärast emal või isal tekkisid kahtlused, ta hakkab kartma, et sama võib juhtuda ka temaga ja ta hakkab muutuma valvsaks ja teistsuguseks kui see kes ta võis olla varem. Kui teine paariline avastab, et esimene ei ole temas kindel, hakkab ka temas kahtlus kerkima ja seal algab kõik algusest peale, arusaamatused, tülid ja siis lahku mineks ja uue inimese otsimine.
Õnneks leidub meie seas ka paljusid inimesi kes leiavad omavahel harmoonia, mis tagab neile kindlus tunde oma partneri suhtes ja see viib nende teed paremasse tulevikku, ka nende laste suhtes. mitte kõik ei ole alla andjad aga ka mitte kõik ei ole võitlejad. Mina tahan olla parem, mina tahan et minu tulevasel perel oleks harmoonia ning, et just minu perekond suudaks muuta ka teiste elusid, sest mis kasu mul siin olemisest muidu oleks olnud kui ma poleks kuidagigi seda maailma muutnud selleks, et tulevatel inimestel oleks parem elu.
No comments:
Post a Comment